Eesti ei täida metsanduses ja maakasutuses Euroopa Liidus aastateks 2021-2025 kokku lepitud kliimaeesmärki ning peab seetõttu 2028. aastal ostma vähemalt kümnete miljonite eurode eest kasvuhoonegaaside heiteühikuid. Intervjuust kliimaministeeriumi rohereformi asekantsleri Kristi Klaasiga selgus, et riik veel selle kuluga ei arvesta, sest seda on keeruline prognoosida ning loodetaks reeglite muutusele.