Priit Pärnapuu artikkel võrdleb metsatööstuse tellitud metsatööstuse sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi Kliimaministeeriumi poolt Tallinna Ülikoolilt tellitud analüüsiga! Kui lugeda ja uurida ei jaksa, siis tasub kaasa võtta teadmise, et tööstuse tellitud analüüs näitas sektorit hoopis olulisemana kui nüüd Tallinna Ülikooli uuring. Loomulikult on sektor väga oluline. Kuid numbrimaagiaga inimeste hirmutamine ei ole õige.
Erinevused on tähelepanuväärsed:
• Metsa- ja puidutööstuse ROLL Eesti majanduses on varasemast VÄIKSEM, kui seni laialt tsiteeritud Ernst & Youngi analüüsid näitasid.
Allikas: Tallinna Ülikooli (TÜ) uuring Kliimaministeeriumi tellimusel.
1. Tööhõive: Vahe –11%
• Ernst & Young (2022): 57 444 töökohta (otsesed + kaudsed + kaasnevad)
• Tallinna Ülikool (2022): 51 028 töökohta (otsesed + kaudsed)
Viimase 3 aastaga on sektoris KADUNUD üle 10 000 töökoha.
2. Lisandväärtus: Vahe – 25%
• Ernst & Young: 3,6 mld €
• Tallinna Ülikool: 2,7 mld €
3. Maksutulu riigile (kokku)
• Ernst & Young: 1,15 mld €
• Tallinna Ülikool: 834 mln €
Vahe: –27%
4. Otsene maksutulu: Vahe – 61%
• Ernst & Young: 565 mln €
• Tallinna Ülikool: 220 mln €
Peamine põhjus: erinev käibemaksu arvestus (eksportiv sektor → KM tagastus).
5. Kui arvestada otsest + kaudset maksutulu koos: Vahe: –14%
• Ernst & Young: 965 mln €
• Tallinna Ülikool: 834 mln €
Peamine on metoodiline erinevus:
Ernst & Young arvestab kaasnevat mõju (tarbimise kaudu tekkivad töökohad).
Tallinna Ülikool ei arvesta kaasnevat mõju pidades seda liiga kaudseks.
6. Raiemahu muutuse mõju töökohtadele
• Ilma impordi-ekspordi muutusi arvestamata:
±1 mln tm raiemahtu ≈ ±4200 töökohta
• Kui arvestada impordi ja ekspordi kohandumist:
mõju on umbes 2 korda väiksem.
7. Raiemahu muutuse mõju lisandväärtusele
Ilma kaubavoogude muutuseta:
o ±1 mln tm ≈ ~230–270 mln €
• Impordi-ekspordi muutusi arvestades:
o maksimaalne negatiivne mõju ~100 mln € / mln tm
• Oluline järeldus: Metsa- ja puidutööstuse majandusmõju ei saa üks-ühele tõlgendada: ettevõtte või töökohtade kadumine ei tähenda automaatselt samas suurusjärgus SKT või tööhõive langust, sest tööjõud ja ressursid liiguvad teistesse sektoritesse (ajaga).