Metsanduse moonutamine ja avalikkusega manipuleerimine

Eesti metsandust on aastakümneid kujundatud Skandinaavia (Soome ja Rootsi) metsanduse (äri)mudeli järgi. – Mida see täpsemalt tähendab?

Mööda on mindud metsanduse sellest tarkusest ja kogemustest, mis kujunesid 20. sajandi jooksul Eesti aladel välja just Eesti metsade eripära ja meie loodusmaastikku tervikuna arvestades. Sajandivahetuse järel ja viimase paarikümne aasta jooksul on metsanduse diskursus pidevalt nihkunud looduse ja keskkonna rollilt üle majanduskasvu ja puiduturu rollile. 21. sajandi metsandust on mõjutatud metsanduse mõistete muutmise ja seega seaduste muutmise läbi viies riiklikud organisatsioonid peamiselt erakapitalil põhineva suure puidutööstuse juhtimise alla. Seejuures on süsteemselt ignoreeritud Eesti metsatüüpide erilisust – nii riigimaadel kui eramaadel – mille tõttu on mastaapselt ümber kujundatud Eesti loodusmaastikud. Keskkonnapoliitikas on teadlkult kujundatud intensiivpuidutööstuse põhist metsandust. Moonutuse metsanduses toob eriti selgelt esile ametlikus kommunikatsioonis tehtav ulatuslik nihestumine keskkonnalt majandusele – Rootsi ja Soome metsanduse “edulugude” eeskujul ongi Eestis sisse viidud niiöelda uuendatud metsandus. Paraku ei esita selline kommunikatsioon keskkonna ja elupaikade kvaliteedi, ökosüsteemide perspektiivi ega süsinikuringluse arvestuse osas tervikut adekvaatselt – metsanduse ametlik retoorika tugineb intensiivpuidutööstusele ja selle majandusprogrammile.

Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstue Liit ja Eesti Erametsaliit on aastaid teinud koostööd puidumajanduse efektiivsemaks ja intensiivsemaks muutmise nimel – erinevate sisuturundus- ja kommunikatsiooniettevõtete abil on metsade majandusest tehtud ühiskondlik “kohustus” – sõnumite eesmärk on olnud veenda avalikkust intensiivpuidumajanduse loodussõbralikust narratiivist. Näiteks, levinuim metsa- ja puidutööstuse narratiiv on, et metsad tuleb varem või hiljem maha raiuda, et nad “õigesti” uueneksid; mille juurde kõlavad lausvaled nagu: “vana mets on keskkonnale kahjulikum kui uus”, “vana mets kukub ümber ja põhjustab kliimasoojenemist samas kui uuendatud mets seob süsinikku”; “selleks, et metsa oleks ka 100 aasta pärast, tuleb ta lagedaks raiuda täna (nö uuendada)”. Erinevad kommunikatsiooniettevõtted on läbi aastate aidanud metsandussektoril oma sõnumeid seada ja avalikkust mõjutada ja eksitada (Meta Advisory (klient on RMK), Akkadian, Milton jt).