Käesoleva kohtupraktika analüüsi koostas SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) poolt Päästame
Eesti Metsad MTÜ tellimusel.
Analüüsi eesmärgiks oli uurida ja anda ülevaade, kas ja kuidas on muutunud õiguslik
lähenemine raielubade andmise otsustamisele kohtupraktikas aastatel 2020-2023 ehk
viimase nelja aasta jooksul.
Sellest perioodist kaardistati analüüsi tarbeks üle 100 lahendi, millest suurem osa on alama
astme kohtute määrused, ent mitukümmend lahendit on sisulised lahendid ehk
kohtuotsused. Sisulist laadi küsimusi on kohtud sageli käsitlenud ka esialgse õiguskaitse
määrustes. Kaardistatud ja analüüsis kasutatud lahendite loetelu on analüüsi lisas 1.
Vaadeldud lahendid puudutavad suures ulatuses halduskohtumenetluse küsimusi – nt on
kohtud lahendanud küsimust, kas metsateatisi üldse saab kohtus vaidlustada (kaebeõigus),
vaidlustamise tähtaega (kaebetähtaega), metsateatise kehtivuse peatamist kohtuvaidluse
ajaks (esialgne õiguskaitse), kes ja kuidas peab tõendama võimalikku loodusväärtuste
kahjustamist jmt. Kuna siinse analüüsi lähteülesandeks oli olulisemate sisuküsimuste
käsitlemine, siis halduskohtumenetluse teemasid analüüsis põhjalikumalt ei käsitleta. Üldiste
järeldustena võib nende osas välja tuua järgmist:
- Riigikohtu praktikast tulenevalt on kinnitust leidnud, et metsateatis on haldusakt,
mida saab halduskohtus vaidlustada. - Metsateatise vaidlustamiseks on tavapärasest pikem kaebetähtaeg – kohtupraktikas
on loetud lubatavaks teatise vaidlustamine kolme kuu jooksul pärast selle avaldamist
metsaregistris. - Keskkonnaühendustel on metsateatiste vaidlustamiseks laiendatud kaebeõigus.