2014. aasta kevadel tekkis metsandusringkonna ekspertide hulgas lahkheli metsaandmete arvestusest tuleva raie üle. ELF oli esitanud eksperthinnangu, mille järgi oli metsandus võtnud liiga intensiivse raiesuuna. Metsatööstuse ja puidutööstuse esindusisikud hakkasid aga skandaalset vastuolu maha suruma – probleemi eitamine oli üks aspekt, teine aga nõudis narratiivi muutmist.
Estonian Cell tehase juht Lauri Raid väitis, et lubatud metsaraie maht on jätkusuutlik. Liigintensiivset metsaraiet aga õigustas eelnevale lisatud pööre, et raiemahu vähendamine tooks kaasa hoopis metsaressursi raiskamise.
Tehasejuhi väitele eelnes ELFi metsaeksperdi Indrek Selli ja ELFi kliima- ja märgalaeksperdi Jüri-Ott Salmi kriitiline hinnang metsanduse arengusuunast. Kriitika käis selle kohta, et 2010-2020 metsanduse arengukavas kehtestatud 12-15 miljoni tihumeetri suurune raiemaht aastas ei ole Eestile jätkusuutlik. Selli ja Salmi sõnul ei oleks juba toona tohtinud aastas raiuda üle 8,5-9 miljoni tihumeetri, hinnates metsatagavara kiiret kahanemist raietrendide jätkumisel.
Puidutööstusettevõtte Estonian Cell tehasejuht Lauri Raidi väited jäid toona poliitikutele paremini kostma, sest järgnevatel aastatel raiemahud tõusid.
–
Äripäeva artiklis kirjutati: „Arengukava ei ole tulnud taevast, vaid on tehtud metsaekspertide poolt kalkuleeritud ja ülemõõdetud raporti alusel,“ märkis Raid. Tema sõnul on aastane metsa pealekasv 13-15 miljonit tihumeetrit, mistõttu ei kiirene metsanduse arengukava lubatud raiemahu täitmisel ressursside vähenemine. „Ma ei kujuta ette, kust on võetud väidetav info, et see pole optimaalne raiemaht,“ ütles Raid.