Aastatuhande vahetuse eel oli erakapitali metsandus tootnud juba mitmeid uusrikkaid, kuid selle avalik ilme ei olnud ühiskonnale päris üheselt vastuvõetav.
90-date esimeses pooles oli nii riikliku kui eratööstusliku metsanduse üks murekohti metsavargused. Metsavarguste vähenemiseks ei piisanud järelevalvest riiklikul ega kohalikul tasemel. Kaasa pidi tulema turg. Avalikult meedias metsavarguste tagamaad päris lahti ei mängitudki – kes kelle tagant varastas, kes kellega arveid klaaris – kuid suuremad ettevõtted ja Eesti valitsusasutused hakkasid koostööd tegema, et metsavarguse kontseptsioon saaks täpsustuse ka seadustes. Mis on vargus ja mis on seaduslik äri, tuli lõpuks seadusesse kirja saada.
Teisisõnu, muret tegi mitte üksnes juhuslikult tekkiv palgivarguste hulk, vaid seaduslikult tuli reguleerida ka turgu, mis seda varastatud vara turustaks.
Nii otsitigi stabiliseerivat mehanismi, mis vähendaks juhuslikkust palgiturul. Ebamääraselt otsiti katvat süsteemi, millega tagada juriidiline julgeolek tööstusmetsandusse investeerijaile. Sellega said liituda nii erakapitalil põhinevad tööstusettevõtted kui ka väikseid eramaade omanikke ühendavad metsaseltsid või metsandusühistud (toona teise nimetusega).
Maadeomanike kogumine katusorganisatsiooni alla sai eraldi tööriistaks ka järgneva kahekümne aasta seaduste suunamisele. Idee nägi ette, et kasumiootuse ja omandikaitse garantii sai tulla läbi paikse töötleva tööstuse, mis stabiilselt ja regulaarselt metsaomanikke majanduslikult toetaks, samas kui metsaomanikud seda tööstuskompleksi (tehast) oma varudega toidaksid. Selline pakt aga juba põhimõtteliselt välistas või läks vastuollu väärtustega, mida ühendas keskkonnaterviklikkus, looduse loomulik enesereguleerimine, riikliku julgeoleku garantii, ühiskondlike otsustusprotsesside viis, ühesõnaga see, mida laiemalt nägi ette Eesti Vabariigi Põhiseadus.
Idee, millega toona välja tuldi, oli tselluloositehase loomine:
«Oleme alustanud prooviturundust, saadame novembri lõpus 20 võimalikule välisinvestorile välja tehase rajamist tutvustavad materjalid. Loodame jaanuari lõpuks teada saada investorite huvi määra,» märkis Agu Remmelg reedel metsatööstuse liidu suurkogul.