Hiljuti Postimehes ilmunud artikkel Miila hiiemäel tehtud lageraiest masendas pärandi- ja loodussõpru. Kuis siis nii, et aastakümnete eest muinsuskaitse alla võetud ja kohaliku külaseltsi nime ehtiv hiiemägi tehti ametnike heakskiidul lagedaks?! Paraku pole see juhtum erand, vaid Eesti keskkonna- ja metsapoliitikat iseloomustav sünge refrään.
Tänavu kevadel sihtasutuses Hiite Maja valminud looduslike pühapaikade metsamuutusi käsitleva uuringu aruanne jahmatas ka kauaaegseid pühapaikade kaitsjaid. Võrreldes geoportaali metsamuutuste andmeid ja looduslike pühapaikade kaarti, selgus, et viimase 17 aasta jooksul on tehtud lageraiet igas kolmandas ehk 645 ajaloolises looduslikus pühapaigas. Lagedaks on tehtud 841 hektarit ehk 8,41 ruutkilomeetrit pühapaikadest. Koos muude raieliikidega on pühapaikades kahjustatud hinnanguliselt 2140 hektarit. Arvestades, et ligi pooled pühapaigad on kaardistamata, tuleb need arvud korrutada kahega.