Õigusekspert Kärt Vaarmari – RMK kaasamise praktika on puhtformaalne

Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on metsaseadusest ja
FSC standardist tulenev kaasamiskohustus, kuid paraku on
kehtivad õigusnormid nii üldised ja ebamäärased, et need on
andnud RMK-le näilise õigustuse viia kaasamist läbi omaenda
suva kohaselt, kirjutab SA Keskkonnaõiguse Keskus õigusekspert
Kärt Vaarmari.
Kohalike kaasamise nõue RMKle tuleb metsaseadusest ja
FSC standardist.
RMK kaasamise praktika on puhtformaalne ja tehtud
mugavalt valitud kaasatavatega.
Kliimaministeeriumi, keskkonnaameti ja RMK lähenemine
peab muutuma.

Praktikas käsitletakse Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK) sageli riigiettevõttesarnase asutusena, ent õiguslikult vormilt ei ole see
ettevõte, vaid riigiasutus. Metsaseaduse ja põhimäärusega on RMK-le
pandud avalikud ülesanded, mille hulgas on peale riigile tulu
teenimise ka riigimetsa avaliku funktsiooni täitmise tagamine ja
loodusväärtuste kaitse.
Kaks viimast on RMK – Eesti metsamaa ligi 2,32 miljoni hektarilisest
pindalast on tema valitseda ligikaudu 45 protsenti (1,04 miljonit
hektarit) – tegevuses jäänud sageli põhjendamatult tagaplaanile.
Asutuse uues arengukavas on varasematega võrreldes rohkem juttu
küll loodusväärtustest, ent kogukondadele olulistest metsadest, mille
hoidmine võiks iseenesest olla üheks riigimetsa avalikuks
funktsiooniks, ei ole RMK arengusuundades üldse juttu.
Ometi tuleneb metsaseadusest nõue kaasata asustusüksuste lähedal
asuvate metsade majandamisplaanide tegemisse kohalik kogukond ja
elanikud.