Õiguslike probleemide analüüs metsatööde planeerimisest nn KAH-aladel

Eesti metsamaa ligi 2,32 miljoni hektarilisest
pindalast on ligikaudu 45 % (1,04 miljonit ha)
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) valitseda.
Riigimetsas on eristatud kõrgendatud avaliku
huviga (KAH) alad, mille raied mõjutavad metsaga
seotud avalike hüvede kasutamist ning kus RMK-l
tuleb metsatööde planeerimisse kaasata kohalikke
kogukondi ja elanikke.
Kaasamiskohustus on reguleeritud metsaseaduse
§ 43 lõikes 9 mitme määratlemata õigusmõistega.
Määratlemata õigusmõistete kasutamine on
tavapärane normitehniline võte, mille puhul
seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste
andmisest seaduses ning delegeerib normi täpsema
sisustamise seaduse rakendajale. Siiski on seejuures
nõutav, et mõiste oleks ühemõtteliselt sisustatav
ning selle sisustamine ja rakendamine haldusorgani
poolt oleks ka kohtulikult kontrollitav. See on
RMK KAH-alade kaasamise puhul mitmel põhjusel
raskendatud. Metsaseaduse normi rakendamiseks
on RMK loonud kaks samaaegselt kehtivat, kuid
erineva sisuga juhist. See teeb võimatuks ühelt
poolt mõistete ühetaolise sisustamise, teiselt
poolt aga tekitab läbipaistmatu segaduse nende
juhiste omavaheliste seoste ja metsaseaduse
kaasamisnormi vahel, samuti juhiste rakendamisel.