Kuigi RMK kestvuslepingutes on olnud puuduseid, millele riigikontroll oma neljapäeval avalikustatud auditis viitab, ei maksa tähelepanuta jätta nende lepingute mõju kohaliku puidusektori arengule, mis on omakorda panustanud töökohtade loomisse ja riigi maksutuludesse, kirjutab Jaano Haidla.
Riigikontrolli värskes auditis “Riigimetsa Majandamise Keskuse puidumüük kestvuslepingutega kokkuleppehinna alusel” on justkui kaks poolt. Ühelt poolt annab see RMK-le suunised, kuidas kestvuslepingute protsessi läbipaistvamaks muuta, mis on kahtlemata mõistlik ja tervitatav. Teiselt poolt ütleb riigikontroll selgelt, et auditis ei auditeeritud kestvuslepingute mõju puidutöötlemise investeeringutele, tööhõive suurendamisele, puidutööstuse lisandväärtuse kasvu või regionaalarengule.
Nii jääb auditis selgitamata laiem kontekst, millises keskkonnas ja millisel eesmärgil otsused sünnivad. Graanul Investi Osula tehas on ilmekas näide, kus riigi, omavalitsuste, RMK ning erasektori puidutööstuste koostöös rajati Lõuna-Eestis tühjale kohale tipptasemel ringmajanduslik metsa-puidutööstuste klaster.