Metsaskeemide tegelik kasusaaja

Eesti maismaast pool on metsamaa ja sellest omakorda pool on riigimetsamaa. Eesti metsi on juba aastakümneid liigintensiivselt majandatud ehk üle raiutud – puitu on metsast võetud liiga palju, liiga kahjulike meetoditega ja selliselt, et metsad ei jõua enam taastuda. Kes sellisest metsade laastamisest kasu on saanud?

Puiduturgu ja seeläbi metsandust mõjutavad ja kontrollivad põhjamaade metsanduskontsernid peamiselt Soomest ja Rootsist. Kaudselt mõjutavad Eesti metsandust ka bioenergia äripartnerid Hollandist, Taanist, Inglismaalt ja mujalt.

Tööstuslik erametsaomand ja riigimets on ühtselt orienteeritud sellele puiduturule – suuremad puiduvarud müüakse läbi vahendajate välismaale. Riigimetsa näol on tegu Eesti riigi ressursiga, mille laialijagamisest (ilma olulise kasumita) läbi riikliku halduse ja tulundusettevõtte saavad kasu aga peamiselt välisettevõtted. Marginaalne osa, mis sellest ressursist riigikassasse jõuab, täidab pigem ebamäärast eesmärki, toetab sedasama korporatiivset väliskaubandust ja toidab ametlikult intensiivmetsanduse propagandat.

Ka aruandluses ja puidumüügi lepingute osas on RMK pidanud vajalikuks varjata just riikliku järelvalve eest oma tulu teenimise täpseid meetodeid. Näiteks on RMK ignoreerinud Riigikontrolli auditeid ja RMK-l endal on lastud formaalsuse pärast teha auditeid (millises ulatuses on soodsalt müüdud riigivara püsilepingute alusel ja kuidas selline riigiabi on seadusega kooskõlas). Kui riigile oleks oluline saada oma vara eest parim turuhind, ei oleks kasulik vara müüa maksimaalselt palju vaid seetõttu, et see tagab püsiva sissetuleku. Riigi jaoks “püsiv sissetulek” ongi olnud kompromiteeritud tegelike kasusaajate ringi poolt. Seetõttu on odavalt müüdud vara kaudu riik kaotanud korraga nii riigivara (metsa) kui ka õiges vääringus tasusid riigivara eest. Marginaalne osa dividendidest ei õigusta püsilepingu klientide poolt dikteeritud riigivara turustamist. Puidutoorme vahetu edasimüümine välisettevõtetele oleks võibolla õigustatud juhul, kui seda kõrgemalt maksustataks, selle tootmisahelat maksustataks ja mahupiiranguid seataks. Seda aga Eesti suurtele tööstusettevõtetele ei kohalda ja vastutuse riigimetsa turundamises on võtnud RMK koos oma juhtimisstruktuuriga.

Riigimetsa raiemahu (uuendusraiete arvestuslangi) arvutab RMK ja kooskõlastab selle Keskkonnaagentuuriga. Riigimetsa raiemahu soovi on esitanud RMK ja selle soovi on siiani alati kinnitanud valdkonna eest vastutav minister peaaegu täies ulatuses.

  • Graanul Investi metsaga varustaja: me ei raiu pelletite jaoks

    Graanul Investi suurosalusega metsaettevõte Valga Puu kasvab kiiresti ja varustab pelletitootjast emaettevõtet puiduga pikaajaliste lepingute alusel. 21 aastat tagasi üksi mootorsaega firma asutanud Andres Olesk eitab vankumatult pelletiäri mõju metsade majandamise intensiivsusele.

    Loe siit

  • RMK juht kandis oma MTÜ-le kümneid tuhandeid eurosid 05.01. 2012

    Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse kuuluva riigimetsamajandamise keskuse (RMK) töötajad on samuti loonud oma MTÜ,nimeks Spordiklubi Metsasõbrad, ja ka seda on hakanud otseseltrahastama RMK. Eesti Päevaleht otsis välja kaks lepingut, millegaRMK juhatuse esimees Aigar Kallas, kes ise on…

    Loe siit

  • Kartelliuurimine saatis Soome metsaaktsiad langusse 12.10. 2021

    Soome suurimate metsatööstusfirmade UPM-Kymmene, Stora Enso ja Metsä Boardi aktsiad läksid täna Helsingis langusse kui firmad teavitasid investoreid nendega seotud kartelliuurimisest.

    Loe siit

  • Metsa mõõtmine metsa minemata- Tauri Arumäe (Eesti Maaülikool)

    Metsanduse Visioonikonverents, 25.aprill 2019, Tartu.Korraldaja: Eesti Metsaselts

    Loe siit

  • Estonian Cell tehase juht Lauri Raid: väiksem raiemaht kahjulik

    2014. aasta kevadel tekkis metsandusringkonna ekspertide hulgas lahkheli metsaandmete arvestusest tuleva raie üle. ELF oli esitanud eksperthinnangu, mille järgi oli metsandus võtnud liiga intensiivse raiesuuna. Metsatööstuse ja puidutööstuse esindusisikud hakkasid aga skandaalset vastuolu maha suruma…

    Loe siit

  • RMK: metsa võiks raiuda kaks korda rohkem

    2014. aasta hakul tõusis sõltumatute keskkonnaekspertide kriitika vastu puidutööstusjuhtide häälekas reaktsioon. Puidutööstuse juhid pidasid keskkonna ekspertide metsandusalast kriitikat alusetuks ja sellega läks kaasa ka RMK oma seisukohavõttudes. Et Eesti riigimetsadest elatuvad suured puidutöötlusettevõtted on otseselt…

    Loe siit

  • Eesti metsa juurdekasv väheneb

    08. juuni 2022. Äripäeva raadiosaates “Mets ja majandus” käis külas Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Madis Raudsaar. Kuigi toona värsketes SMI andmetes hakkas juba kajastuma vaieldamatuid anomaaliad, siis selmet statistilise metsainventuuri mudeli puudusi või vigu püüda põhjendada, rääkis…

    Loe siit

  • Henrik Välja: LULUCF-i metoodika on rajatud valedele eeldustele

    Metsa- ja puidutööstusliidu esindajad on Eestis juhtinud äri ja tootmise edendamist, kuid mitte keskkonnaalast teadmist ja perspektiive. Henrik Välja, EMPLi tootane juht aga läks koguni nii kaugele, et puidusektorist on riigile rohkem kasu kui ebamäärane…

    Loe siit

  • Metsaselts: Eestimaa Looduse Fond manipuleerib 14.03.2014

    Eesti Metsaseltsi teatel manipuleerib Eestimaa Looduse Fond andmetega,nõudes metsanduse jätkusuutlikkuse huvides raiemahu vähendamist. Järgneb metsaseltsi avaldus: Eestimaa Looduse Fond on hakanud viimasel ajal aktiivselt nõudma, et aastane raiemahtmeie metsades jääks alla 8,4 miljoni tihumeetri. Vastasel…

    Loe siit

  • Rootsi metsafond on Baltimaade usku 16.12.2010

    Homme kukub osakute ost-mise tähtaeg jaeklientidele mõeldud Rootsi metsafon-dil, mis aasta lõpuks omab Balti riikides 3000 hektaritmetsamaad. Rootslaste Realfond Skogi nimeline fond on enda teada ainus, mis just jaeklientidele Euroopa Liidus metsamaades-se pakkumist investeerib. Nende…

    Loe siit