Usaldusväärsete andmete puudumine

Tänaseks on avaldatud palju informatsiooni selle kohta, kuidas metsaandmetega manipuleeritakse. Kaks mudelit, millega Eesti metsandust on juhitud, on statistika ja ideoloogia. Esimesel juhul on tegu andmebaasiga (SMI), mille eesmärk on kajastada üldiseid trende. Pisteliste mõõtmiste abil pakutud täpsemad hinnangud neid trende tegelikult ei kajasta ning üldistavad hinnangud on vääralt esitatud. Teisel juhul on tegemist mõistete muutmise üldise mudeliga ehk ideoloogiliste meetoditega on muudetud ka metsanduse eesmärke. See on muutnud Eesti keskkonna paradigma ning oluliselt kahjustanud riikliku keskkonnapoliitika juhtimist.

Metsandus on metsaga seotud tegevuste valdkond. Eesti metsandus on kaldunud puiduga seotud ärikasumist motiveeritud tegevuste valdkonda. Mõlemal mudelil – nii statistikaga juhitud metsandus kui ka ideoloogiaga juhitud metsandus – on eesmärk kallutada ja moonutada andmeid. Metsanduse kahjustamise ja keskkonna hävingu asemel kirjeldatakse neis mudelites metsa  igavesti kestva metsana, absoluutse varuna, milles toimuvaid muutusi vaadeldakse “tavapärase majandustegevusena”. Eesti metsasuse, metsaelu kvaliteedi ja ka puidutagavara kahanemise andmete järgi on muutus aga ohtlik ja järsk.

Kontrastselt tuleb andmetega manipuleerimine – nii statistiliste kui mõisteliste moonutuste näol – esile aga looduskaitsealadel ja kodumetsades (kogukonna-, puhke-, asulametsad, nn KAH-alade metsad). Eesti elanike jaoks oluliste metsadega kaetud maastikel on toimunud pöördumatud ja drastilised muutused kontrollimatute metsamajandusvõtete tõttu.

  • Looduspargid lapitekiks: Eesti lubas töösturid kaitsealade kallale

    2015. aastast alates on riik leevendanud järjest Eesti loodusparkide kaitsekordasid jalubanud nende piiranguvööndis lageraied. Osaliselt kattuvad raied Natura 2000metsaelupaikade kaitsealadega, kus puiduettevõtjate huvid põrkuvad nüüdlooduskaitsjate ning kohalike elanike omadega.

    Loe siit

  • RMK: metsa võiks raiuda kaks korda rohkem

    2014. aasta hakul tõusis sõltumatute keskkonnaekspertide kriitika vastu puidutööstusjuhtide häälekas reaktsioon. Puidutööstuse juhid pidasid keskkonna ekspertide metsandusalast kriitikat alusetuks ja sellega läks kaasa ka RMK oma seisukohavõttudes. Et Eesti riigimetsadest elatuvad suured puidutöötlusettevõtted on otseselt sõltuvad…

    Loe siit

  • Eesti metsa juurdekasv väheneb

    08. juuni 2022. Äripäeva raadiosaates “Mets ja majandus” käis külas Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Madis Raudsaar. Kuigi toona värsketes SMI andmetes hakkas juba kajastuma vaieldamatuid anomaaliad, siis selmet statistilise metsainventuuri mudeli puudusi või vigu püüda põhjendada, rääkis KAURi…

    Loe siit

  • Mets ja kliimamuutused – Raport

    [Keskkonnaministeeriumi tellitud raport, 02.2020 – Kuigi esmapilgul võib raport tunduda neutraalse teadusartiklina, mis käsitleb keskseid probleeme kliimamuutustega kohanemisel, siis tegelikult on raport kallutatud ja kujundatud rohepesumaiguliseks õigustuseks puidutööstuse intensiivse jätkumise kursile. Selle narratiivi järgi on peamine…

    Loe siit

  • Kuidas metsastatistikast on saanud sisuturundus

    Algselt on statistiline metsainventuur (SMI) mõeldud suurtele majanduslikele lauskmetsadele suuremates riikides, kus maastiku ja metsatüüpide varieeruvus on marginaalne või kasutatakse metsades lisaks SMI-le veel teisigi keskkonnamõõdikuid. Metsa tegelikust seisundist võiksime saada paralleelsete andmebaaside ja testsüsteemide kaudu…

    Loe siit

  • Keit Pentus-Rosimannus: Metsa pärast muret pole

    2014. aastal oli keskkonnaministriks Keit Pentus-Rosimannus. Märtsis toetas valitsuskabinet Rosimannuse eestkostel metsanduses tõusvat raietempot ja intensiivsemat metsapuidu kasutuselevõttu. Selleks leiti mitmeid skeeme, millega tasalülitada ökoloogide või sõltumatute keskkonnaekspertide hoiatusi ohtlikuks muutuvast raiemahust. Artikkel: Metsanduse arengukava arvestab…

    Loe siit

  • Riho Raassild: meid ähvardab kuni 330 miljoni eurone trahv üleraie tõttu, kuid kliimaminister veeretab vastutust Ukraina sõjale

    Kliimaminister Alenderi katsed õigustada tehtud vigu Ukraina sõjaga on läbi kukkunud ja avalikkusele hämamine ei lahenda üleraie probleemi. Eesti riiki ähvardab kuni 330 miljoni euro suurune trahv metsade üleraie tõttu. Kliimaminister Yoko Alender püüab vastutust veeretada Ukraina sõjale,…

    Loe siit

  • Erikomisjoni juht: miks RMK hakkab alles nüüd puidu turuhinda arvutama?!

    Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juhil tekkis esmaspäevasel istungil küsimus, miks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on hakanud alles nüüd lahendama korruptsiooniohtlikke puidumüügiprobleeme, mida arutati istungil hulgaliselt.

    Loe siit

  • Ministeerium rahustab puidutööstust kohvipaksu pealt ennustusega

    Kliimaministeerium üritab pahameeletormi vältimi­seks avalikustada Eesti metsavaru tegelikku seisu järk-järgult: üleraie üles­tunnistusele järgnes «kohvipaksuennustus» tööstustele puidu jätku­misest ja Euroopa säästva metsanduse ametnikku jahmatanud nüke.

    Loe siit

  • Miljardibluff? Metanoolimehed paistavad hanitavat valitsust põrunud tehnoloogiaga

    Pärnusse miljarditehast ehitada lubavate rahvus­vaheliste kombinaatorite esitletav tehnoloogia puidust ja vesinikust metanooli ajamiseks on maailmas korduvalt läbi põrunud, viitab Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tegutseva keskkonnakaitse­organisatsiooni värske raport.

    Loe siit