Tänaseks on avaldatud palju informatsiooni selle kohta, kuidas metsaandmetega manipuleeritakse. Kaks mudelit, millega Eesti metsandust on juhitud, on statistika ja ideoloogia. Esimesel juhul on tegu andmebaasiga (SMI), mille eesmärk on kajastada üldiseid trende. Pisteliste mõõtmiste abil pakutud täpsemad hinnangud neid trende tegelikult ei kajasta ning üldistavad hinnangud on vääralt esitatud. Teisel juhul on tegemist mõistete muutmise üldise mudeliga ehk ideoloogiliste meetoditega on muudetud ka metsanduse eesmärke. See on muutnud Eesti keskkonna paradigma ning oluliselt kahjustanud riikliku keskkonnapoliitika juhtimist.
Metsandus on metsaga seotud tegevuste valdkond. Eesti metsandus on kaldunud puiduga seotud ärikasumist motiveeritud tegevuste valdkonda. Mõlemal mudelil – nii statistikaga juhitud metsandus kui ka ideoloogiaga juhitud metsandus – on eesmärk kallutada ja moonutada andmeid. Metsanduse kahjustamise ja keskkonna hävingu asemel kirjeldatakse neis mudelites metsa igavesti kestva metsana, absoluutse varuna, milles toimuvaid muutusi vaadeldakse “tavapärase majandustegevusena”. Eesti metsasuse, metsaelu kvaliteedi ja ka puidutagavara kahanemise andmete järgi on muutus aga ohtlik ja järsk.
Kontrastselt tuleb andmetega manipuleerimine – nii statistiliste kui mõisteliste moonutuste näol – esile aga looduskaitsealadel ja kodumetsades (kogukonna-, puhke-, asulametsad, nn KAH-alade metsad). Eesti elanike jaoks oluliste metsadega kaetud maastikel on toimunud pöördumatud ja drastilised muutused kontrollimatute metsamajandusvõtete tõttu.
-
LEMBIT MAAMETS: Eesti metsade raiemaht on juba aastaid ületanud metsa juurdekasvu
Postimehe Fondi «Eesti metsade alternatiivne hindamine» projektimeeskonna juht Lembit Maamets: ülehinnatud andmetel põhinevad praegu kõik meie metsapoliitilised otsused.