jPlaanitavate looduskaitseseaduse muudatustega soovib valitsus võtta 30 protsenti Eesti maismaast tõhusa kaitse alla. Mida me aga kaitseme? Kui palju on kaitsealadel sellist maad, kus loodust õieti polegi – küll aga teed, asulad või karjäärid?
Eesti valitsuse ambitsioon võtta 30% maismaast tõhusa looduskaitse alla on jõudnud detailideni, mis tõstatavad üllatavaid küsimusi. Analüüsi kohaselt koosneb rohkem kui kümnendik Eesti kaitsealade pindalast neist aladest, kus looduskaitseline väärtus on minimaalne: raudteed, asustusalad ja põllud. Kliimaministeeriumi esindaja sõnul on selline tervikalade põhimõte rahvusvaheliselt tavapärane. Kas see aga moonutab tegelikku looduskaitse ulatust?