Sobilik teadus ehk siis sellised uuringud, mille tulemused on tööstusele igal juhul soodsad
Maaülikooli sidemed Eesti metsa- ja puidutööstuse liiduga
Maalehe kirjeldatu ei ole saladus – Eesti Maaülikooli (EMÜ) metsandus-teadlastel on tihedaid seoseid metsa- ja puidutööstusega. EMPLi esindajad osalevad EMÜ õppekavade komisjonides ja jagavad arvukalt stipendiume.
Kokkuvõte:
Metsateadlased puidutööstuse keti otsas
Kuigi EMÜ arendusjuhi Linnar Pärna sõnul ei soovi ülikool pooli valida, tehakse seda ikka. EMÜ metsandusteadlased üllitavad puidutööstusele sobivaid arvamusartikleid. EMPL omakorda pakub teadlastele tasuta meediakoolitusi.
„Teaduse all ei mõisteta erinevate teaduslike vaadete kombinatsiooni, vaid ainult säärast teadust, mis toetab töösturite eesmärke. «Maaülikool peaks tugevdama enda positsiooni metsandusalase teaduse esindajana, praegu on avalikkuse ees metsateadlasteks (looduskaitseliste vaadetega – toim) Asko Lõhmus ja Raul Rosenvald.»”
Kes on EMÜ lobiteadlased?
Maalehe andmetel on EMPLil sobivaid teadlaseid juba viisteist. Maalehes on nimetatud järgmisi: Marek Metslaid (EMÜ metsanduse ja inseneeria instituudi direktor), Marku Lamp (EMÜ teadus- ja arenduskoostöö juht, endine keskkonnaministeeriumi asekantsler), Reimo Lutter (EMÜ metsakasvatuse ja metsaökoloogia tenuuriprofessor).
Mida lobiteadlased väidavad?
Maaleht on välja toonud kolm näidet ERRist: Metslaid väidab USA andmete põhjal, et pelletitööstus ei oma elurikkusele olulist negatiivset mõju; Lutter seletab, kuidas soometsade taastamine süvendab kliimamuutuseid; Metslaid kritiseerib soode taastamist.
Lobiteadlased üritavad end esitleda kogu Maaülikooli eestkõnelejatena
Metslaiu artikli „Maaülikooli meelest on soode taastamine kahtlane“ pealkirja muudetakse peale selle avaldamist EMÜ teadlaste soovil, kes seisukohtadega ei nõustu. Makroökoloogia professor Lauri Laanisto leiab koguni, et osa artikli väidetest on valed. Kommunikatsiooniosakond Laanistol vastulauset kirjutada ei soovita.
Puidutööstusele kasulik kliimateadlane Annela Anger-Kraavi
Tegu on Cambridge’i ülikooli atmosfääriteaduste keskuse juhtivteaduriga. Kraavi korraldab keskkonnaministeeriumis 2020. aastal metsasümpoosioni, kuhu on kutsutud inimesi Akkadianist, EMPList, Erametsaliidust ja EMÜst. EMPL kutsub Kraavi esinema Arvamusfestivali paneelidesse.
Akkadian aitas tal Ekspressi artikleid kirjutada ja EMPL maksis tema portreeloo eest Rohegeeniuses. Tihti ühtisid keskkonnaministeeriumis töötava Kraavi seisukohad EMPLi omadega, kuid põhjendusi ja arvutusi nende toetamiseks ei tahtnud ta tuua.
«Kraavi /…/ sõnul pöördus ta suhtekorraldusbüroo poole ise. Ta soovis, et Akkadian aitaks ta „kirjutatut ajakirjandusse, kuna ei olnud Eesti ajakirjandusega kursis”.
Metsatöösturite Loodushoiu Fond
Erametsaliidu arvates võiks maaomanike vabatahtliku looduskaitsega asendada täielikult riikliku looduskaitse. Pealtnäha ülla mõtte kahjuks räägib aga igasuguse kontrollitavuse ja loodukaitseliste garantiide puudumine. Oma ideede levitamiseks loodi 2021. Aastal Loodushoiu Fond.
Enda sõnul kogub Fond hetkel raha merikotkastele tehispesade ostmiseks. 17 000 € eesmärgist on koos 145 €. Kotkaklubi esindaja on kritiseerinud projekti vajalikkust ja mõttekust. Väljasuremisohus kõredele tiikide kaevamiseks sooviti koguda 65 000 €, kuid seni on koos vaid kümme. Fondi juht Pille Ligi kuulub RMK nõukokku.