Metsaskeemide tegelik kasusaaja

Eesti maismaast pool on metsamaa ja sellest omakorda pool on riigimetsamaa. Eesti metsi on juba aastakümneid liigintensiivselt majandatud ehk üle raiutud – puitu on metsast võetud liiga palju, liiga kahjulike meetoditega ja selliselt, et metsad ei jõua enam taastuda. Kes sellisest metsade laastamisest kasu on saanud?

Puiduturgu ja seeläbi metsandust mõjutavad ja kontrollivad põhjamaade metsanduskontsernid peamiselt Soomest ja Rootsist. Kaudselt mõjutavad Eesti metsandust ka bioenergia äripartnerid Hollandist, Taanist, Inglismaalt ja mujalt.

Tööstuslik erametsaomand ja riigimets on ühtselt orienteeritud sellele puiduturule – suuremad puiduvarud müüakse läbi vahendajate välismaale. Riigimetsa näol on tegu Eesti riigi ressursiga, mille laialijagamisest (ilma olulise kasumita) läbi riikliku halduse ja tulundusettevõtte saavad kasu aga peamiselt välisettevõtted. Marginaalne osa, mis sellest ressursist riigikassasse jõuab, täidab pigem ebamäärast eesmärki, toetab sedasama korporatiivset väliskaubandust ja toidab ametlikult intensiivmetsanduse propagandat.

Ka aruandluses ja puidumüügi lepingute osas on RMK pidanud vajalikuks varjata just riikliku järelvalve eest oma tulu teenimise täpseid meetodeid. Näiteks on RMK ignoreerinud Riigikontrolli auditeid ja RMK-l endal on lastud formaalsuse pärast teha auditeid (millises ulatuses on soodsalt müüdud riigivara püsilepingute alusel ja kuidas selline riigiabi on seadusega kooskõlas). Kui riigile oleks oluline saada oma vara eest parim turuhind, ei oleks kasulik vara müüa maksimaalselt palju vaid seetõttu, et see tagab püsiva sissetuleku. Riigi jaoks “püsiv sissetulek” ongi olnud kompromiteeritud tegelike kasusaajate ringi poolt. Seetõttu on odavalt müüdud vara kaudu riik kaotanud korraga nii riigivara (metsa) kui ka õiges vääringus tasusid riigivara eest. Marginaalne osa dividendidest ei õigusta püsilepingu klientide poolt dikteeritud riigivara turustamist. Puidutoorme vahetu edasimüümine välisettevõtetele oleks võibolla õigustatud juhul, kui seda kõrgemalt maksustataks, selle tootmisahelat maksustataks ja mahupiiranguid seataks. Seda aga Eesti suurtele tööstusettevõtetele ei kohalda ja vastutuse riigimetsa turundamises on võtnud RMK koos oma juhtimisstruktuuriga.

Riigimetsa raiemahu (uuendusraiete arvestuslangi) arvutab RMK ja kooskõlastab selle Keskkonnaagentuuriga. Riigimetsa raiemahu soovi on esitanud RMK ja selle soovi on siiani alati kinnitanud valdkonna eest vastutav minister peaaegu täies ulatuses.

  • IKEA sai Eestilt loa osta Saku valla jagu metsa

    Äripäev kirjutas, et Eesti konkurentsiamet andis reedel loa tehingule, millega IKEA kontserni kuuluv Ingka Investments omandab 720 miljoni euro eest Södra metsad Baltikumis. Lõviosa ehk 135 000 hektarit sellest asub Lätis.

    Loe siit

  • SUURTEHING ⟩ IKEA ostab Eestis müügis olnud Södra metsad

    IKEA suurima jaemüüja Ingka Grupi investeerimisüksus Ingka Investment sõlmis kokkuleppe omandada Rootsi suurimalt metsaomanike ühingult Södralt Eestis ligikaudu 18 000 ja Lätis ligikaudu 135 000 hektarit maad, millest 89 protsenti on mets. Tehing jõustub pärast järelevalveasutuste heakskiitu.

    Loe siit

  • Biorafineerimistehas: uus nimi, räpane vana jutt

    Sergio Baffoni ja Siim Kuresoo avaldasid 2018. aastal paberi, milles hindasid tselluloositehase järjekordse planeerimise mustrit Eestis. Tööstuse lobirigkondades nimetatakse seda enamasti eufemistlikult “biorafineerimistehaseks”, kuna see kõlab tavalugejale tähenduslikult isoleeritult ja tehnilise nutimõistena, mis aga eksitab…

    Loe siit

  • “Utoopia võib tegelikkuseks saada” – 1998

    Eelmise sajandi lõpul oli Eesti ärimetsandus eratööstuslike ettevõtete käes ja Eesti riigimetsandus administratiivselt Eesti valitsuse ja keskkonna seaduste kontrolli all. Olukord ei olnud küll ideaalne, kuid olukord kuulus siiski Eesti valitsusele. Otsused tuli teha valitsuse…

    Loe siit

  • “Pealtnägija” reastas suurimad metsaomanikud 30.09.2015

    Kümne aasta eest oli täiesti keskne arutleda suurimate metsaärimeeste või metsatööstuse kasumi edetabelite üle. Sisuliselt oli selleks hetkeks eelneva kümne aastaga välja kujunenud metsanduse turujaotus – kellele kui palju maid ja metsi kuulus ja milliste…

    Loe siit

  • “Otsitakse investorit suurele tselluloositehasele”

    Aastatuhande vahetuse eel oli erakapitali metsandus tootnud juba mitmeid uusrikkaid, kuid selle avalik ilme ei olnud ühiskonnale päris üheselt vastuvõetav. 90-date esimeses pooles oli nii riikliku kui eratööstusliku metsanduse üks murekohti metsavargused. Metsavarguste vähenemiseks ei…

    Loe siit

  • RMK peab reformi möödapääsmatuks 28.02.2008

    Küsimusele “Kas vastavad tõele rahva seas levivad kuulujutud, et RMK reformiga valmistatakse tegelikult ette Eesti metsade erastamist välismaa puidutööstustele?“, vastas toonane RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, et ei vasta. Mida aga intervjuu tegelikult ei puudutatud,…

    Loe siit

  • Talijärv: RMK-l mädaneb mets kätte ära 03.10.2007

    RMK metsandusmudel järgib puiduturu reegleid, mitte keskkonnareegleid. See, kas RMK peaks olema (riiklik) metsatööstusettevõte ja suunama oma pingutuse metsa raiele või keskkonnatasakaalu loomisele, on aastate jooksul selgelt välja joonistunud – RMK on metsaraietele ja puiduturule…

    Loe siit

  • Riigikontroll: RMK müüspuitu alla turuhinna Graanul Investile ja Estonian Cellile 05.07.2024

    Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) müüs puitu teistega võrreldes soodsamatel tingimustel Eesti suurematele ettevõtetele, kelle seas olid ka näiteks Graanul Invest, Estonian Cell ja Latvijas Finieris, ütles riigikontrolli auditijuht Silver Jakobson.

    Loe siit

  • RMK soodusdiil Kirjaneniga on okei, aga saladus selle ümber teps mitte

    Miks ometi oli RMK-l vaja Graanul Investi ja teistega sõlmitud soodsadkontsessioonilepingud teha täielikus saladuses, küsib Äripäevjuhtkirjas.

    Loe siit