Praegune liigintensiivne metsade majandamine on Eestile nii otseselt kui kaudselt kahjulik.
Esmane risk keskkonna avalik-õiguslikule süsteemile on valdkonda tervikuna kurnav korruptsioon. Riigi juhtivatest institutsioonidest on eemaldatud läbipaistvus ja järjest nõrgendatakse järelevalvet. Näiteks on riigi tulundusettevõte Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) “riik-riigis tüüpi” ettevõttena riigimetsa majandades läinud Eesti ühiskondlikest huvidest mööda. Kaudseid kahjusid aitab see see riigile tekitada mitmel moel: lisaks riigimetsade auklikuks raiumisele saavad erinevad trahvid ja kvooditasud kõik olema riigi eelarvele koormuseks.
Metsa tagavara vähenemine tööstusliku metsanduse pealevoolu koormuse all nõrgendab otseselt metsa tervist ja kvaliteeti ning muudab riiki kokkuvõttes vaesemaks. Riigimetsa varudest tuleb vajadusel tagada ka riigi julgeolekut. RMK tegevussuunad lähtuvad aga välisettevõtete huvidest. Muuhulgas puudub RMK-l juriidiline läbipaistvus ja tõsiseltvõetav riiklik kontroll ja vastutus. Vastutust kannab hoopis riigi elanikkond. Selline tegutsemine saab toimuda vaid vastutavate riigiametnike vaikival nõusolekul ettekäändega, et RMK toodab riigile dividende. Jõuame olulise küsimuseni – kellele on tänasel kujul funktsioneerivast RMK tegevusest tegelikult kõige enam kasu?
Eesti riik on territoriaalne tervik, mille elanikel on õigus osaleda riigi ühiskondlike väärtuste ja põhialuste loomises. Riigimetsas esindab aga varahaldusõigusi tulundusettevõte RMK. Järelvalvet ja sanktsioone RMK tegevusele ei rakendu, sest puudub juhtiva institutsiooni nõue ja tellimus. Karistamatus on kasvanud ja võimendanud ohjeldamatut ning osaliselt ka salajast äritegevust, mille juures puudub vajalik kulude aruandlus. Riigikassasse makstavad dividendid on üldise kahjumi kõrval marginaalne – tekitatud kahju keskkonnale, ühiskonnale ja julgeolekule on siiani analüüsimata ja arvestamata.
Eraldi külvab probleeme Eesti keskkonnamajanduse kokkulepped Euroopa Liidu ja/või globaalsete lepete tasemel: Eesti on võtnud kohustuse täita kliimaeesmärke [LULUCF-i sektori 2030. aasta eesmärgid], kuid poliitilised otsused neid jätkuvalt ei toeta. Liigintensiivne metsade majandamine vaesustab riiki ja takistab aastaks 2030 kliimaeesmärke täita, mis põhjustab suure tõenäosusega trahve ehk lisakulu riigieelarvele.
-
Riigikantselei tellis ligi 15 000 euro eest salaanalüüsi, kuidas vähem loodust kaitsta
Riigikantselei tellis advokaadibüroolt Sorainen ligi 15 000 eurot maksva analüüsi, millistes piirides võimaldavad seadused Eesti metsa looduskaitse alt välja arvata, Sorainenil on keelatud 5000-eurose trahvi ähvardusel analüüsi tulemusi avalikustada.
-
15 000-eurone analüüs soovitab riigile võtta kulukaid kohustusi metsaomanike kasuks
Riigikantselei tellis Soraineni advokaadibüroolt analüüsi, kuidas naaberriikide praktika põhjal vähem loodust kaitsta ja piiranguid kaotada, analüüsile on lisatud soovitusi võtta riigile uusi kulukaid kohustusi, riigisekretäri ütlusel tellimusväliselt, Soraineni ütlusel põhiseadusest tulenevalt. Juriidilises analüüsis «Dereguleerimine ning looduskaitselised piirangud…
-
RIIGIKANTSELEI TELLITUD ÕIGUSANALÜÜS: Eesti piirab liigselt metsade majandamist ega maksa piisavalt raha eraomanikele
Riigikantselei tellis õigusbüroolt Sorainen analüüsi Euroopa Liidu metsadega seotud looduskaitseliste miinimumnõuete kohta. Analüüs leiab, et võrreldes Läti, Rootsi ja Soomega on meie nõuded ebamõistlikult ranged ja bürokraatlikud. Suur osa analüüsist on pühendatud looduskaitseliste piirangute vähendamisele või…
-
Advokaadibüroos Sorainen koostatud analüüs näeks metsade looduskaitse piirangute leevendamist
Riigikantselei majanduskasvu nõukoja tellimusel valminud analüüs peab looduskaitse piiranguid Eesti metsades liiga rangeteks ja soovitab neid leevendada. Looduskaitsjate hinnangul on töö eesmärk lõhkuda aastakümnete jooksul väljakujunenud looduskaitsesüsteemi metsatööstuse kasuks.Advokaadibüroos Sorainen koostatud analüüs võtab aluseks Euroopa Liidu…
-
Tippjuristid: eraomandi kaitse deviisi all ei tohi looduskaitset hävitada. Hoopis see oleks põhiseadusvastane
Põhiseaduse ühekülgsed tõlgendused ei ole õigustatud. Kaitsta tuleb eraomandit ja täpselt samamoodi tuleb igaühel, sealhulgas metsaomanikul, kaitsta ka loodust. Loomulikult ei saa seda teha ilma looduskaitse asjatundjateta. Soraineni advokaadibüroo koostatud analüüsi järgi piiratakse meil metsaomanike õigusi…
-
Tiit Maran: advokaadibüroo Soraneini kallutatud analüüsil võib olla Eesti loodusele hävitav mõju
Advokaadibüroo Sorainen (autorid Allar Jõks ka Britta Retel) koostas riigikantselei tellimusel analüüsi, mis on mistahes looduskaitsega seotud otsuste langetamise alusena kõlbmatu. On ilmne, et selle analüüsi eesmärgiks on luua õigustus sellele, et toormekriisis puidutööstusele vabastada võimalikult palju looduskaitsealust…
-
Indrek Talpsep: kui teha nii, nagu Sorainen soovitab, jäävad vaeseks nii metsaomanikud kui -töösturid
Puidu ja puidutoodete rahvusvaheliseks müügiks on vajalik säästva metsanduse sertifikaat. Kui Eesti ei täida rahvusvahelisi säästva metsanduse põhimõtteid, seda sertifikaati ei saa. Soraineni analüüsi soovitused võivad selleni viia. Süüvides sellesse raportisse võib esmapilgul tunduda, et need…
-
FARIŠTAMO ELLER ⟩ Ökoloogilise kirjaoskuse paratamatus. Kas juriidika võib olla loodusseadustest üle?
Advokaadibüroo Sorainen näib olevat analüüsis võtnud sellise lähtepunkti, et looduskaitse suunitlusega normid on peaaegu automaatselt ülereguleerimine või liiga suur halduskoormus. Selle asemel, et bürokraatiat päriselt vähendada, on analüüsis ettepanekuid, mis hoopis nõrgendaksid looduskaitset. Samas on kõik soovitused,…
-
LOODUSKAITSE REMONDINURK ⟩ Kurgja: näide, kuidas looduskaitse venib põhjendamatult kaua – kuigi kõik on selge
Viimastel aastatel on üha valjemalt kõlanud puidutööstuse levitatavad loosungid ebakindlusest puidutoorme voos ja kaitsealade suurest kasvust. Kui aga teemasse süüvida, selgub, et kaitsealasid on viimasel kümnel aastal lisandunud võrdlemisi vähe ning paljudes neist on kaitse-eeskirju sootuks…
-
LOODUSKAITSE MAJANDUSEL RISTI JALUS: kas tööstusarendusi takistavad roheaktivistid või hoopis riigi enda bürokraatia?
Majandusministeerium soovib majanduse elavdamiseks kaotada looduskaitseliste piirangute taasuurimise. Mida see tähendab? Ilmneb, et õppida soovitakse Ida-Virumaalt, kus riigi asutatud ja arendusega tegelenud sihtasutus takerdus bürokraatiasse.
