Riigile kahjulik metsamajandus

Praegune liigintensiivne metsade majandamine on Eestile nii otseselt kui kaudselt kahjulik.

Esmane risk keskkonna avalik-õiguslikule süsteemile on valdkonda tervikuna kurnav korruptsioon. Riigi juhtivatest institutsioonidest on eemaldatud läbipaistvus ja järjest nõrgendatakse järelevalvet. Näiteks on riigi tulundusettevõte Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) “riik-riigis tüüpi” ettevõttena riigimetsa majandades läinud Eesti ühiskondlikest huvidest mööda. Kaudseid kahjusid aitab see see riigile tekitada mitmel moel: lisaks riigimetsade auklikuks raiumisele saavad erinevad trahvid ja kvooditasud kõik olema riigi eelarvele koormuseks.

Metsa tagavara vähenemine tööstusliku metsanduse pealevoolu koormuse all nõrgendab otseselt metsa tervist ja kvaliteeti ning muudab riiki kokkuvõttes vaesemaks. Riigimetsa varudest tuleb vajadusel tagada ka riigi julgeolekut. RMK tegevussuunad lähtuvad aga välisettevõtete huvidest. Muuhulgas puudub RMK-l juriidiline läbipaistvus ja tõsiseltvõetav riiklik kontroll ja vastutus. Vastutust kannab hoopis riigi elanikkond. Selline tegutsemine saab toimuda vaid vastutavate riigiametnike vaikival nõusolekul ettekäändega, et RMK toodab riigile dividende. Jõuame olulise küsimuseni – kellele on tänasel kujul funktsioneerivast RMK tegevusest tegelikult kõige enam kasu?

Eesti riik on territoriaalne tervik, mille elanikel on õigus osaleda riigi ühiskondlike väärtuste ja põhialuste loomises. Riigimetsas esindab aga varahaldusõigusi tulundusettevõte RMK. Järelvalvet ja sanktsioone RMK tegevusele ei rakendu, sest puudub juhtiva institutsiooni nõue ja tellimus. Karistamatus on kasvanud ja võimendanud ohjeldamatut ning osaliselt ka salajast äritegevust, mille juures puudub vajalik kulude aruandlus. Riigikassasse makstavad dividendid on üldise kahjumi kõrval marginaalne – tekitatud kahju keskkonnale, ühiskonnale ja julgeolekule on siiani analüüsimata ja arvestamata. 

Eraldi külvab probleeme Eesti keskkonnamajanduse kokkulepped Euroopa Liidu ja/või globaalsete lepete tasemel: Eesti on võtnud kohustuse täita kliimaeesmärke [LULUCF-i sektori 2030. aasta eesmärgid], kuid poliitilised otsused neid jätkuvalt ei toeta. Liigintensiivne metsade majandamine vaesustab riiki ja takistab aastaks 2030 kliimaeesmärke täita, mis põhjustab suure tõenäosusega trahve ehk lisakulu riigieelarvele.