Kodu-, kogukonna- ja puhkemetsad, õpperajad, tormi- ja mürakaitse metsad ja teised kuni 2009. aastani kaitsemetsade kategoorias olnud metsad on ainult siis inimestele (näiteks asula lähistel elavate ja liikuvate inimeste jaoks) väärtus, kui need metsad ka päriselt püsti on.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lähtub aga sellest, kuidas lühikeses perspektiivis võimalikult efektiivselt ja palju puitu kätte saada. Selleks jälgitakse metsa nö raievanust. Kodumetsadel on aga määrava tähtsusega väärtusi, mis neid metsi tegelikult defineerib. Kindlasti ei kuulu sinna alla harvesteride ja väljaveotraktorite songitud metsamaa.
Seadusliku kaitse puudumise tõttu on kahju kohalike jaoks ilmne, kuna suurte tööstuslike masinatega rikutud ja lõhutud elupaik ei võimalda ei inimestele ega ka looduskooslustele neid erinevaid metsaväärtusi. Kahju kohalikele on tihti ka majanduslik – kinnisvara hinda ja kultuurilise kohaliku elu väärtust mõjutab laastatud ja songitud maastik oluliselt: elukoha loodusliku kvaliteedi tõttu kaotavad inimesed oma vara või elukoha kvaliteeti.
-
Ligi 3 miljardi kroonine saladus – 02.10.2015
Metsandust kujundas Eestis enne RMK (ja tema suurpartnerite) väljakujundamist eratööstuslik metsanduskontsern Sylvester. Ettevõte müüdi Soome-Rootsi puidutööstuskontsernile Stora Enso 2002. aastal arvestuslikult umbes 122,7 miljoni euro vääringus. “Sylvester lihviti 12 aasta jooksul tõeliseks kroonijuveeliks, mille müügist sai…
-
Pelletikuninga äri kuumab: kuidas Eesti mets põleb Lääne ahjus –
Samal ajal, kui pisikesest Eestist murravad maailma edulugudeks pigem IT-idud, on üleilmses konkurentsis absoluutsesse tippu tõusnud ka üks meie tööstus – puidust pelletite tootja, Raul Kirjaneni Eesti rikkamate inimeste hulka lennutanud Graanul Invest jääb veel alla…
-
Looduspargid lapitekiks: Eesti lubas töösturid kaitsealade kallale
2015. aastast alates on riik leevendanud järjest Eesti loodusparkide kaitsekordasid jalubanud nende piiranguvööndis lageraied. Osaliselt kattuvad raied Natura 2000metsaelupaikade kaitsealadega, kus puiduettevõtjate huvid põrkuvad nüüdlooduskaitsjate ning kohalike elanike omadega.
-
Kuidas metsastatistikast on saanud sisuturundus
Algselt on statistiline metsainventuur (SMI) mõeldud suurtele majanduslikele lauskmetsadele suuremates riikides, kus maastiku ja metsatüüpide varieeruvus on marginaalne või kasutatakse metsades lisaks SMI-le veel teisigi keskkonnamõõdikuid. Metsa tegelikust seisundist võiksime saada paralleelsete andmebaaside ja testsüsteemide kaudu…
-
Ministeerium rahustab puidutööstust kohvipaksu pealt ennustusega
Kliimaministeerium üritab pahameeletormi vältimiseks avalikustada Eesti metsavaru tegelikku seisu järk-järgult: üleraie ülestunnistusele järgnes «kohvipaksuennustus» tööstustele puidu jätkumisest ja Euroopa säästva metsanduse ametnikku jahmatanud nüke.
-
Suur lugu ⟩ Riik astub Pärnu miljarditehase suunas kindlaid samme, samal ajal võitlevad looduskaitsjad haruldase metsatüki eest
Hollandi ettevõte Power2X soovib Pärnusse rajada Euroopa suurima metanoolitehase. Praeguste plaanide järgi alale, kus asub puhkemets 11,3 hektari vääriselupaikadega. Tähtsad ninad nii linnavalitsusest kui ministeeriumist löövad käsi kokku ja leiavad, et see on võimalus, mida kindlasti…
-
Miljardibluff? Metanoolimehed paistavad hanitavat valitsust põrunud tehnoloogiaga
Pärnusse miljarditehast ehitada lubavate rahvusvaheliste kombinaatorite esitletav tehnoloogia puidust ja vesinikust metanooli ajamiseks on maailmas korduvalt läbi põrunud, viitab Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tegutseva keskkonnakaitseorganisatsiooni värske raport.
-
LEO FILIPPOV, VELLO KEPPART ⟩ Toimunud ja toimuv üleraie Eesti metsades viib järjest enam võsametsanduse poole
Eesti metsanduses võimaldatakse ja surutakse praegu peale uut metsakasvatuslikku ja -majanduslikku normaalsust – võsa- ehk madalmetsandust, mis teeb meid kõiki pikemas perspektiivis mitmes mõttes vaesemaks, leiavad metsakasvatusinsener Leo Filippov ja säästva metsanduse ekspert Vello Keppart. Hooldamata…
-
MIHKEL KUNNUS ⟩ Raieküpsus ja harvester on riigivõla erivormid
Eesti metsanduspoliitika on lühinägelik ja homse suhtes hoolimatu ka ilma igasugust ökoloogilist mõõdet sisse toomata, leiab toimetaja Mihkel Kunnus. «Hooldamata noorendikud ja istandike rajamise soosimine viib Eestit järjest kaugemale kvaliteetse puidu saamisest, loodushoiust, loodusväärtustest ja järjest…
-
Minister trikitab riigimetsa raiemahuga
Kliimaminister Yoko Alender (RE) teatas soovist riigimetsa raiepindala tuleval aastal tänavusega samaks jätta, pressiteates oleva info põhjal oleks tegu aga raiemahu vähendamisega. Ettepaneku järgi võiks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tuleval aastal lagedaks raiuda 9180 hektarit ehk…
-
Keskkonnaühendused Pärnu linnavalitsusele: metanoolitehase plaan on vastutustundetu
Keskkonnaühendused saatsid eile tagasiside Pärnusse planeeritava metanoolitehase detailplaneeringule ja KSH programmile ning teevad ettepaneku loobuda tehase kavandamisest. Metanoolitehas lisaks täiendavat raiesurvet niigi toimuva üleraie tingimustes, samuti toob tehase praegune asukohavalik kaasa 11,6 hektari vääriselupaikade hävitamise, hoiatavad…
-
Riigikontrolli raport hindas riigimetsa majandamise jätkusuutmatuks
2010a riigikontrolli poolt tehtud raport leidis, et riigimetsa majandamise maht on liiga suur ning see kahjustab riigi huve tulevikus, mh tulu teenimine ja elurikkus.
-
Õiguslike probleemide analüüs metsatööde planeerimisest nn KAH-aladel
Eestimaa Looduse Fondi analüüsist järeldus, et õiguslik olukord on ebaselge, selle parandamiseks tuleks neil aladel raiete planeerimise regulatsioon tervikuna ümber kujundada.
-
Õigusliku analüüsi järeldus – RMKl pole uuendusraiete kohustust
RMK-l ei ole õigusaktidest tulenevalt uuendusraie tegemise kohustust. Raie tegemise ning selle liigi valik on RMK enda otsustada.
-
Kirjaneni suurtehast ei pruugi olla tasuv ehitada ei Eestisse ega Lätti
Fibenoli tootearenduse aluseks oleva tootmisprotsessi olulisim Euroopa patent on tühistatud ja USAs on patent n-ö hüljatud. Patendi tühistamine võib hinda tunduvalt odavdada
-
Lembit Maamets – raieküpsest metsast on puudus käes juba praegu
Projekti «Eesti metsade alternatiivne hindamine» meeskonnajuht Lembit Maamets kirjutab, et Eesti metsade alternatiivse hindamise (MAH) tulemuste järgi raiutakse Eestis poolteist korda üle ühtlase kasutuse