Kodu-, kogukonna- ja puhkemetsad, õpperajad, tormi- ja mürakaitse metsad ja teised kuni 2009. aastani kaitsemetsade kategoorias olnud metsad on ainult siis inimestele (näiteks asula lähistel elavate ja liikuvate inimeste jaoks) väärtus, kui need metsad ka päriselt püsti on.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) lähtub aga sellest, kuidas lühikeses perspektiivis võimalikult efektiivselt ja palju puitu kätte saada. Selleks jälgitakse metsa nö raievanust. Kodumetsadel on aga määrava tähtsusega väärtusi, mis neid metsi tegelikult defineerib. Kindlasti ei kuulu sinna alla harvesteride ja väljaveotraktorite songitud metsamaa.
Seadusliku kaitse puudumise tõttu on kahju kohalike jaoks ilmne, kuna suurte tööstuslike masinatega rikutud ja lõhutud elupaik ei võimalda ei inimestele ega ka looduskooslustele neid erinevaid metsaväärtusi. Kahju kohalikele on tihti ka majanduslik – kinnisvara hinda ja kultuurilise kohaliku elu väärtust mõjutab laastatud ja songitud maastik oluliselt: elukoha loodusliku kvaliteedi tõttu kaotavad inimesed oma vara või elukoha kvaliteeti.
-
Lembit Maamets – lageda metsamaa hulk Eestis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud.
Projekti «Eesti metsade alternatiivne hindamine» meeskonnajuht Lembit Maamets kirjutab, et intensiivne majandamine on lõhkund metsade vanuselist ning liigilist struktuuri.
-
RMK sai ise tellida uurimise, kas RMK rikkus seadust või mitte
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis tekitas hämmastust kliimaministeeriumi otsus lubada Riigimetsa majandamise keskusel (RMK) endal tellida uuring, kas RMK andis keelatud riigiabi.
-
Õigusekspert Kärt Vaarmari – RMK kaasamise praktika on puhtformaalne
Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kärt Vaarmari selgitab, kuidas on RMK-l võimalik kaasamise nime all kohalikke pelgalt vaid raiest teavitada.