Metsaskeemide tegelik kasusaaja

Eesti maismaast pool on metsamaa ja sellest omakorda pool on riigimetsamaa. Eesti metsi on juba aastakümneid liigintensiivselt majandatud ehk üle raiutud – puitu on metsast võetud liiga palju, liiga kahjulike meetoditega ja selliselt, et metsad ei jõua enam taastuda. Kes sellisest metsade laastamisest kasu on saanud?

Puiduturgu ja seeläbi metsandust mõjutavad ja kontrollivad põhjamaade metsanduskontsernid peamiselt Soomest ja Rootsist. Kaudselt mõjutavad Eesti metsandust ka bioenergia äripartnerid Hollandist, Taanist, Inglismaalt ja mujalt.

Tööstuslik erametsaomand ja riigimets on ühtselt orienteeritud sellele puiduturule – suuremad puiduvarud müüakse läbi vahendajate välismaale. Riigimetsa näol on tegu Eesti riigi ressursiga, mille laialijagamisest (ilma olulise kasumita) läbi riikliku halduse ja tulundusettevõtte saavad kasu aga peamiselt välisettevõtted. Marginaalne osa, mis sellest ressursist riigikassasse jõuab, täidab pigem ebamäärast eesmärki, toetab sedasama korporatiivset väliskaubandust ja toidab ametlikult intensiivmetsanduse propagandat.

Ka aruandluses ja puidumüügi lepingute osas on RMK pidanud vajalikuks varjata just riikliku järelvalve eest oma tulu teenimise täpseid meetodeid. Näiteks on RMK ignoreerinud Riigikontrolli auditeid ja RMK-l endal on lastud formaalsuse pärast teha auditeid (millises ulatuses on soodsalt müüdud riigivara püsilepingute alusel ja kuidas selline riigiabi on seadusega kooskõlas). Kui riigile oleks oluline saada oma vara eest parim turuhind, ei oleks kasulik vara müüa maksimaalselt palju vaid seetõttu, et see tagab püsiva sissetuleku. Riigi jaoks “püsiv sissetulek” ongi olnud kompromiteeritud tegelike kasusaajate ringi poolt. Seetõttu on odavalt müüdud vara kaudu riik kaotanud korraga nii riigivara (metsa) kui ka õiges vääringus tasusid riigivara eest. Marginaalne osa dividendidest ei õigusta püsilepingu klientide poolt dikteeritud riigivara turustamist. Puidutoorme vahetu edasimüümine välisettevõtetele oleks võibolla õigustatud juhul, kui seda kõrgemalt maksustataks, selle tootmisahelat maksustataks ja mahupiiranguid seataks. Seda aga Eesti suurtele tööstusettevõtetele ei kohalda ja vastutuse riigimetsa turundamises on võtnud RMK koos oma juhtimisstruktuuriga.

Riigimetsa raiemahu (uuendusraiete arvestuslangi) arvutab RMK ja kooskõlastab selle Keskkonnaagentuuriga. Riigimetsa raiemahu soovi on esitanud RMK ja selle soovi on siiani alati kinnitanud valdkonna eest vastutav minister peaaegu täies ulatuses.