Riigile kahjulik metsamajandus

Praegune liigintensiivne metsade majandamine on Eestile nii otseselt kui kaudselt kahjulik.

Esmane risk keskkonna avalik-õiguslikule süsteemile on valdkonda tervikuna kurnav korruptsioon. Riigi juhtivatest institutsioonidest on eemaldatud läbipaistvus ja järjest nõrgendatakse järelevalvet. Näiteks on riigi tulundusettevõte Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) “riik-riigis tüüpi” ettevõttena riigimetsa majandades läinud Eesti ühiskondlikest huvidest mööda. Kaudseid kahjusid aitab see see riigile tekitada mitmel moel: lisaks riigimetsade auklikuks raiumisele saavad erinevad trahvid ja kvooditasud kõik olema riigi eelarvele koormuseks.

Metsa tagavara vähenemine tööstusliku metsanduse pealevoolu koormuse all nõrgendab otseselt metsa tervist ja kvaliteeti ning muudab riiki kokkuvõttes vaesemaks. Riigimetsa varudest tuleb vajadusel tagada ka riigi julgeolekut. RMK tegevussuunad lähtuvad aga välisettevõtete huvidest. Muuhulgas puudub RMK-l juriidiline läbipaistvus ja tõsiseltvõetav riiklik kontroll ja vastutus. Vastutust kannab hoopis riigi elanikkond. Selline tegutsemine saab toimuda vaid vastutavate riigiametnike vaikival nõusolekul ettekäändega, et RMK toodab riigile dividende. Jõuame olulise küsimuseni – kellele on tänasel kujul funktsioneerivast RMK tegevusest tegelikult kõige enam kasu?

Eesti riik on territoriaalne tervik, mille elanikel on õigus osaleda riigi ühiskondlike väärtuste ja põhialuste loomises. Riigimetsas esindab aga varahaldusõigusi tulundusettevõte RMK. Järelvalvet ja sanktsioone RMK tegevusele ei rakendu, sest puudub juhtiva institutsiooni nõue ja tellimus. Karistamatus on kasvanud ja võimendanud ohjeldamatut ning osaliselt ka salajast äritegevust, mille juures puudub vajalik kulude aruandlus. Riigikassasse makstavad dividendid on üldise kahjumi kõrval marginaalne – tekitatud kahju keskkonnale, ühiskonnale ja julgeolekule on siiani analüüsimata ja arvestamata. 

Eraldi külvab probleeme Eesti keskkonnamajanduse kokkulepped Euroopa Liidu ja/või globaalsete lepete tasemel: Eesti on võtnud kohustuse täita kliimaeesmärke [LULUCF-i sektori 2030. aasta eesmärgid], kuid poliitilised otsused neid jätkuvalt ei toeta. Liigintensiivne metsade majandamine vaesustab riiki ja takistab aastaks 2030 kliimaeesmärke täita, mis põhjustab suure tõenäosusega trahve ehk lisakulu riigieelarvele.

  • ÜLLE HARJU ⟩ Rahvale miljonitrahvid kaela toovad ametnikud naudivad karistamatust

    Trahvi toova CO₂ heite tegelik põhjus on vastupidine: ohjeldamatu üleraie, mille tõttu on Eesti metsad hoopiski keskmiselt nooremad kui kunagi varem. Maksma peame hakkama üleraiest tingitud suurema süsinikuheite, absurdsel kombel lisaks ka probleemi varjamise eest.

    Loe siit

  • Biorafineerimistehas: uus nimi, räpane vana jutt

    Sergio Baffoni ja Siim Kuresoo avaldasid 2018. aastal paberi, milles hindasid tselluloositehase järjekordse planeerimise mustrit Eestis. Tööstuse lobirigkondades nimetatakse seda enamasti eufemistlikult “biorafineerimistehaseks”, kuna see kõlab tavalugejale tähenduslikult isoleeritult ja tehnilise nutimõistena, mis aga eksitab ühiskondlikus…

    Loe siit

  • “Pealtnägija” reastas suurimad metsaomanikud 30.09.2015

    Kümne aasta eest oli täiesti keskne arutleda suurimate metsaärimeeste või metsatööstuse kasumi edetabelite üle. Sisuliselt oli selleks hetkeks eelneva kümne aastaga välja kujunenud metsanduse turujaotus – kellele kui palju maid ja metsi kuulus ja milliste reeglite…

    Loe siit

  • Ligi 3 miljardi kroonine saladus – 02.10.2015

    Metsandust kujundas Eestis enne RMK (ja tema suurpartnerite) väljakujundamist eratööstuslik metsanduskontsern Sylvester. Ettevõte müüdi Soome-Rootsi puidutööstuskontsernile Stora Enso 2002. aastal arvestuslikult umbes 122,7 miljoni euro vääringus. “Sylvester lihviti 12 aasta jooksul tõeliseks kroonijuveeliks, mille müügist sai…

    Loe siit

  • Kartelliuurimine saatis Soome metsaaktsiad langusse 12.10. 2021

    Soome suurimate metsatööstusfirmade UPM-Kymmene, Stora Enso ja Metsä Boardi aktsiad läksid täna Helsingis langusse kui firmad teavitasid investoreid nendega seotud kartelliuurimisest.

    Loe siit

  • Looduspargid lapitekiks: Eesti lubas töösturid kaitsealade kallale

    2015. aastast alates on riik leevendanud järjest Eesti loodusparkide kaitsekordasid jalubanud nende piiranguvööndis lageraied. Osaliselt kattuvad raied Natura 2000metsaelupaikade kaitsealadega, kus puiduettevõtjate huvid põrkuvad nüüdlooduskaitsjate ning kohalike elanike omadega.

    Loe siit

  • Metsa mõõtmine metsa minemata- Tauri Arumäe (Eesti Maaülikool)

    Metsanduse Visioonikonverents, 25.aprill 2019, Tartu.Korraldaja: Eesti Metsaselts

    Loe siit

  • Estonian Cell tehase juht Lauri Raid: väiksem raiemaht kahjulik

    2014. aasta kevadel tekkis metsandusringkonna ekspertide hulgas lahkheli metsaandmete arvestusest tuleva raie üle. ELF oli esitanud eksperthinnangu, mille järgi oli metsandus võtnud liiga intensiivse raiesuuna. Metsatööstuse ja puidutööstuse esindusisikud hakkasid aga skandaalset vastuolu maha suruma –…

    Loe siit

  • RMK: metsa võiks raiuda kaks korda rohkem

    2014. aasta hakul tõusis sõltumatute keskkonnaekspertide kriitika vastu puidutööstusjuhtide häälekas reaktsioon. Puidutööstuse juhid pidasid keskkonna ekspertide metsandusalast kriitikat alusetuks ja sellega läks kaasa ka RMK oma seisukohavõttudes. Et Eesti riigimetsadest elatuvad suured puidutöötlusettevõtted on otseselt sõltuvad…

    Loe siit

  • Kuidas metsastatistikast on saanud sisuturundus

    Algselt on statistiline metsainventuur (SMI) mõeldud suurtele majanduslikele lauskmetsadele suuremates riikides, kus maastiku ja metsatüüpide varieeruvus on marginaalne või kasutatakse metsades lisaks SMI-le veel teisigi keskkonnamõõdikuid. Metsa tegelikust seisundist võiksime saada paralleelsete andmebaaside ja testsüsteemide kaudu…

    Loe siit