Praegune liigintensiivne metsade majandamine on Eestile nii otseselt kui kaudselt kahjulik.
Esmane risk keskkonna avalik-õiguslikule süsteemile on valdkonda tervikuna kurnav korruptsioon. Riigi juhtivatest institutsioonidest on eemaldatud läbipaistvus ja järjest nõrgendatakse järelevalvet. Näiteks on riigi tulundusettevõte Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) “riik-riigis tüüpi” ettevõttena riigimetsa majandades läinud Eesti ühiskondlikest huvidest mööda. Kaudseid kahjusid aitab see see riigile tekitada mitmel moel: lisaks riigimetsade auklikuks raiumisele saavad erinevad trahvid ja kvooditasud kõik olema riigi eelarvele koormuseks.
Metsa tagavara vähenemine tööstusliku metsanduse pealevoolu koormuse all nõrgendab otseselt metsa tervist ja kvaliteeti ning muudab riiki kokkuvõttes vaesemaks. Riigimetsa varudest tuleb vajadusel tagada ka riigi julgeolekut. RMK tegevussuunad lähtuvad aga välisettevõtete huvidest. Muuhulgas puudub RMK-l juriidiline läbipaistvus ja tõsiseltvõetav riiklik kontroll ja vastutus. Vastutust kannab hoopis riigi elanikkond. Selline tegutsemine saab toimuda vaid vastutavate riigiametnike vaikival nõusolekul ettekäändega, et RMK toodab riigile dividende. Jõuame olulise küsimuseni – kellele on tänasel kujul funktsioneerivast RMK tegevusest tegelikult kõige enam kasu?
Eesti riik on territoriaalne tervik, mille elanikel on õigus osaleda riigi ühiskondlike väärtuste ja põhialuste loomises. Riigimetsas esindab aga varahaldusõigusi tulundusettevõte RMK. Järelvalvet ja sanktsioone RMK tegevusele ei rakendu, sest puudub juhtiva institutsiooni nõue ja tellimus. Karistamatus on kasvanud ja võimendanud ohjeldamatut ning osaliselt ka salajast äritegevust, mille juures puudub vajalik kulude aruandlus. Riigikassasse makstavad dividendid on üldise kahjumi kõrval marginaalne – tekitatud kahju keskkonnale, ühiskonnale ja julgeolekule on siiani analüüsimata ja arvestamata.
Eraldi külvab probleeme Eesti keskkonnamajanduse kokkulepped Euroopa Liidu ja/või globaalsete lepete tasemel: Eesti on võtnud kohustuse täita kliimaeesmärke [LULUCF-i sektori 2030. aasta eesmärgid], kuid poliitilised otsused neid jätkuvalt ei toeta. Liigintensiivne metsade majandamine vaesustab riiki ja takistab aastaks 2030 kliimaeesmärke täita, mis põhjustab suure tõenäosusega trahve ehk lisakulu riigieelarvele.
-
Miljardibluff? Metanoolimehed paistavad hanitavat valitsust põrunud tehnoloogiaga
Pärnusse miljarditehast ehitada lubavate rahvusvaheliste kombinaatorite esitletav tehnoloogia puidust ja vesinikust metanooli ajamiseks on maailmas korduvalt läbi põrunud, viitab Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tegutseva keskkonnakaitseorganisatsiooni värske raport.
-
LEO FILIPPOV, VELLO KEPPART ⟩ Toimunud ja toimuv üleraie Eesti metsades viib järjest enam võsametsanduse poole
Eesti metsanduses võimaldatakse ja surutakse praegu peale uut metsakasvatuslikku ja -majanduslikku normaalsust – võsa- ehk madalmetsandust, mis teeb meid kõiki pikemas perspektiivis mitmes mõttes vaesemaks, leiavad metsakasvatusinsener Leo Filippov ja säästva metsanduse ekspert Vello Keppart. Hooldamata…
-
MIHKEL KUNNUS ⟩ Raieküpsus ja harvester on riigivõla erivormid
Eesti metsanduspoliitika on lühinägelik ja homse suhtes hoolimatu ka ilma igasugust ökoloogilist mõõdet sisse toomata, leiab toimetaja Mihkel Kunnus. «Hooldamata noorendikud ja istandike rajamise soosimine viib Eestit järjest kaugemale kvaliteetse puidu saamisest, loodushoiust, loodusväärtustest ja järjest…
-
Minister trikitab riigimetsa raiemahuga
Kliimaminister Yoko Alender (RE) teatas soovist riigimetsa raiepindala tuleval aastal tänavusega samaks jätta, pressiteates oleva info põhjal oleks tegu aga raiemahu vähendamisega. Ettepaneku järgi võiks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tuleval aastal lagedaks raiuda 9180 hektarit ehk…
-
Kliimaminister tõmbas riigikogu haneks – uuritakse vaid RMK aegunud tehinguid
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhtkond ja kliimaministeerium korraldasid keelatud riigiabi kahtlusega puidutehingute uurimise vaid vastutuse mõttes aegunud kokkulepete kohta, värskemate soodusdiilide sõlmijate tegevus jääb luubi alt välja. Kliimaminister Yoko Alender (RE) jättis 6. novembril riigikogu infotunnis rahvasaadikutele ja üldsusele…
-
Keskkonnaühendused Pärnu linnavalitsusele: metanoolitehase plaan on vastutustundetu
Keskkonnaühendused saatsid eile tagasiside Pärnusse planeeritava metanoolitehase detailplaneeringule ja KSH programmile ning teevad ettepaneku loobuda tehase kavandamisest. Metanoolitehas lisaks täiendavat raiesurvet niigi toimuva üleraie tingimustes, samuti toob tehase praegune asukohavalik kaasa 11,6 hektari vääriselupaikade hävitamise, hoiatavad…
-
Kes ja kuidas mätsisid kinni RMK kuldsed kingitused valitud ettevõtetele
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu, ministeerium ja teised järelevalve eest vastutajad vaatasid pikki aastaid läbi sõrmede sooduspuidumüügile, mida riigikontrolör on nimetanud seadusevastaseks. Samal ajal toppisid valitud ettevõtjad tasku kümneid miljoneid. RMK on müünud ainuüksi paberi- ja…
-
JUHTKIRI ⟩ Hollywood meie metsas
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) soodsad diilid valitud ettevõtetele ja salalepped on võrreldes turuhindadega riigi miljonitest eurodest ilma jätnud, kuid RMK ise ei kipu minevikus tehtud vigu tunnistama. Postimehe artiklitest selgub, et RMK on müünud paberi- ja küttepuitu valitud…
-
Käputäis ettevõtteid sai RMK käest «kingiks» üle 40 miljoni
Ainuüksi paberi- ja küttepuitu müüs Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kümmekonna aasta jooksul üheksale ettevõttele võrreldes turuhinnaga üle 40 miljoni euro võrra odavamalt. RMK vaidleb vastu ja väidab, et on alati müünud puitu turuhinnaga. Praegu käib analüüs,…
-
Õiguskaitsjad lasid RMK puiduäri ninameestel uurimise alt pääseda
Õiguskaitsjad teadsid Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) puidutehingute kohta käivatest kahtlustest juba aastaid tagasi, aga ei uurinud asja edasi siis, kui korruptsioonivastase seaduse järgi saanuks asjaosalisi palju rohkem pitsitada. Tehingutega seotud inimesed ei arva, et on milleski…